?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
eluM
‹
s›
1 (üleüldiselt:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest või anorgaanilisest ainestelämä,
eläminen▪ Kas Marsil on elu? Onko Marsissa elämää?
2 inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmanielämä,
henki▪ ta elu on väljaspool hädaohtu hänen henkensä ei ole vaarassa / hän ei ole hengenvaarassa
▪ arstid võitlesid haige elu eest lääärit taistelivat potilaan hengestä
▪ lõpetas elu enesetapuga päätti elämänsä itsemurhaan / päätti itse päivänsä
■
(nähtuste, esemete eksisteerimise kohta)elämä,
elo,
käytössä olo▪ unustatud idee turgutati uuesti ellu unohdettu idea herätettiin uudelleen eloon
■
kellegi eksisteerimise periood, igaelämä,
ihmis|elämä,
elin|ikä,
elin|aika▪ olen elu jooksul nii mõndagi näinud olen nähnyt elämäni aikana monenlaista
▪ sul on pool elu alles ees sinulla on puolet elämästä vielä edessä
■
elus,
elu sees ‹
eitavas lauses›
(mitte) iialgi, kunagi‹
kielteisissä yhteyksissä›
ikinä,
ikänä,
iki|päivänä▪ ma ei paneks elu sees oma lapsele sellist nime en ikipäivänä antaisi lapselleni sellaista nimeä
■
(mõnedes mängudes antavate korduvate võimaluste kohta)(
peleissä)
elämä▪ tal oli alles vaid üks elu hänellä oli vain yksi elämä jäljellä
3 (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmineelämä,
elely,
vointi▪ Kuidas elu läheb? Kuinka voit? / Millainen on vointi?
▪ elul pole väga vigagi kaikki on ihan hyvin
▪ Mis elu sa oled elanud? Kuinkas olet elellyt?
▪ on oma eluga ummikusse jooksnud elämä on umpikujassa
■
kellegi eksisteerimise viis või laad;
põlielämä,
elämän laatu,
olot mon.▪ elab pillavat elu elää tuhlailevaista elämää
▪ otsib kergemat elu tavoittelee helpompaa elämää
▪ noored alustasid ühist elu nuoret aloittivat yhteiselämän
■
(meid ümbritsev) reaalne tegelikkuselämä,
elämän|meno,
todellisuus▪ ei suutnud leida oma kohta elus ei onnistunut löytämään omaa paikkaansa elämässä
▪ elu näinud mees elämää nähnyt mies
■
teatavat elu- või tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses)elämä,
toiminta,
olot mon.▪ isiklik elu yksityiselämä; yksityisyys
▪ seltskondlik elu seuraelämä
▪ kultuurielu kulttuurielämä
4 füüsilise ja vaimse jõu ning energia avalduselämä,
elin|voima,
eloisuus▪ uudist kuuldes tuli elu tema silmadesse tagasi kun hän kuuli uutisen, elämä palasi hänen silmiinsä
■
eluga kiiresti, ruttukiireesti,
vikkelästi▪ Tehke nüüd eluga! Pitäkää kiirettä!
■
elevus, liikumine, tegevuselo,
eloisuus,
vilske,
hyörinä▪ seltskonnale tuli elu sisse seurueeseen tuli eloa
▪ sipelgapesas kihab elu muurahaispesä kuhisee elämää
kaM
‹
adv›
1 ‹
hrl asendatav liitega -gi, -ki,
rõhutus asendis tugevdab järgnevat sõna või lauseosa›
millegagi võrreldes samamoodi, ühesuguseltsamoin kuin jokin muumyös,
-kin {
jaatavas lauses},
-kaan/-kään {
eitavas lauses},
niin ikään▪ kui tahate, võite ka tulla jos haluatte, tekin voitte tulla / jos haluatte, voitte myös tulla
▪ ma tulin tema juurde ka järgmisel õhtul tulin hänen luokseen myös seuraavana iltana
▪ mina ka mitte en minäkään
▪ ka minu mees on väga pragmaatiline minunkin mieheni on hyvin pragmaattinen
■
kellelegi või millelegi lisaks, peale sellejonkin muun ohellamyös,
lisäksi,
vielä,
niin ikään▪ ei tohi ka unustada, et .. ei saa myöskään unohtaa, että...
▪ paar Lloyd Webberi lugu ka lisäksi pari Lloyd Webberin kappaletta
2 ‹
hrl asendatav liitega -gi, -ki›
isegi, kogunijopa, vieläpä-kin {
jaatavas lauses},
-kaan/-kään {
eitavas lauses},
edes {
eitavas lauses}
▪ elulõngade kasvatamisega saab hakkama ka algaja aiapidaja kärhöjen kasvatus onnistuu aloittelevaltakin puutarhaviljelijältä
▪ keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte kukaan ei osannut auttaa, ei edes lääkäri / kukaan ei osannut auttaa, ei lääkärikään
▪ tasuta ei saa peksa ka, nagu klassikud ütlevad ilmaiseksi ei saa edes selkäänsä, kuten klassikot kertovat
3 (aitab kinnitada asjaolu, rõhutada mingit väidet)väitelausetta painottamassa-kin▪ mis Brasiilias ka ei juhtuks, igatahes lahkub mees tippvormis mitä Brasiliassa tapahtuukin, mies lähtee joka tapauksessa huippukunnossa
▪ jään ootama, mis see ka ei oleks jään odottamaan, mitä se sitten onkin
▪ õige ka, miks võtta endale veel üks mure juurde no niinpä, miksi ottaa vielä lisää murheita kannettavakseen
■
(tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust vms)(
vahvistamassa moitteen, mielipahan, halveksinnan tms. ilmaisua)
-kin,
kanssa ark.▪ no sa oled ikka ka ... no olet sinäkin yksi... / no olet sinä kanssa...
■ ‹
hrl otseses kõnes›
(väljendab ebamäärast, lähema selgituseta jaatust, kahtlevat nõustumist)ilmaisemassa epämääräistä myöntymistä, epäröivää suostumista–▪ „No kuidas sul läheb?“ – „Läheb ka.“ ”Kuinkas sinulla menee?” – ”Siinähän se.” / ”No miten sinulla menee?” – ”Meneehän tuo.”
■
(kõnetlustes vm suhtluses täitesõnana)täytesanana puhutteluissa tms.–▪ No tere ka, naabrimees! No mutta terve, naapuri!
▪ tere ka siitpoolt üle pika aja tervehdys täältäkin pitkästä aikaa
kahM
‹
adv›
1 samuti (nagu keegi teine või miski muu), teiste või muu kõrval;
peale selle, lisaksmyös,
-kin,
kanssa ark.,
ja ark.▪ Kas meie kah peame minema? Pitääkö meidänkin mennä?
▪ eidel on lehm ja kolm lammast kah eukolla on lehmä ja kolme lammasta myös
▪ Ah või teie olite kah seal? Ai te olitte siellä ja?
2 (tugevdab põlastust, üleolekut või pahameelt:) ka, ikka-kin,
jopa,
vieläpä▪ müüri laduda on kah etem, kui siin konutada muuraustyökin olisi parempaa kuin täällä könöttäminen / jopa muuraustyö olisi parempi kuin könöttää täällä
▪ mu Mondeo on kah etem kui need linna maasturid minun Mondeonikin on parempi kuin nuo katumaasturit
▪ niisugust pilti ma ei taha muidu kah tällaista kuvaa en ottaisi ilmaiseksikaan / tämmöistä kuvaa en halua edes ilmaiseksi
▪ Kah asi, millest rääkida! No on siinäkin puheenaihe!
■
(ebamäärase vastusena, kahtleva nõustumisena:) jah, küllap(vastauksena kysymykseen tms.:) ilmaisemassa suostumista tai epämääräistä myöntymistä–▪ „Kas sulle ka kohvi?“ – „Võib kah.“ ”Otatko sinäkin kahvia?” – ”Voinpa ottaakin.”
▪ „Kuidas koolis läheb?“ – „Läheb kah.“ ”Miten koulussa menee?” – ”Siinähän se menee.” / ”Miten koulussa sujuu?” – ”Ihan hyvin.”
■
kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat või järgnevat sõna või lauseosailman pysyvää merkitystä vahvistamassa edellä tai jäljessä sanottua–▪ No terekest kah! No mutta terve! / No terve terve!
▪ Tühja kah, las räägivad pealegi! Hällä väliä, sen kun puhuvat!
kuidasM
‹
adv›
1 ‹
otseses küsimuses või alustab kõrvallauset›
küsiv-siduv viisisõna: mismoodi, mis kombel;
(niimoodi) nagukuinka,
miten,
kuten {
relatiivisena}
▪ Kuidas suhtute feminismi? Kuinka suhtaudutte feminismiin?
▪ Kuidas läheb? Mitä kuuluu?; Miten menee? / Kuinka hurisee? / Miten pyyhkii? ark.
▪ neilt on õppida, kuidas elada heiltä voi oppia, miten elää
▪ tee, kuidas kästud tee kuten on käsketty
▪ kuidas ta ka püüdis, töö jäi ikka lõpetamata vaikka hän kuinka yritti, työ jäi aina kesken
■
(vastuses kellegi küsimusele)(
vastauksessa jonkun kysymykseen)
kuinka▪ Kas teeme vaheaja? – Kuidas soovite! Pidämmekö tauon? – Kuinka haluatte!
▪ Muidugi, kuidas siis teisiti! Tietenkin, kuinkas muuten!
■ ‹
ühendis kuidas .. nõnda›
(võrdlevalt:) nii nagu, mismoodi(vertailevasti:) niin kuin–▪ kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab niin metsä vastaa, kuin sinne huudetaan (sananl.)
▪ kuidas ema, nõnda tütar millainen äiti, sellainen tytär / tytär tulee äitiinsä
■
esineb ebamäärast viisi osutavates väljenditestavan epämääräisyyttä ilmaisevissa lauseissa–▪ jätsid hüvasti, kes kuidas hyvästelivät kuka mitenkin
▪ õhtul söön kodus kuidas kunagi iltaisin kotona syön miten milloinkin
▪ nimetagem seda ükskõik kuidas nimittäkäämme sitä kuinka vain
2 ‹
vormilt jaatavas lauses›
rõhutab kõneleja suhtumist, eitavat arvamust või hinnangutpainottamassa puhujan suhtautumista–▪ Kuidas ma sain selle ülekohtuga leppida? Miten saatoin hyväksyä sen tilanteen?
▪ Kuidas sa välja näed! Miltä sinä näytätkään!
■
(tunde, olukorra vm intensiivsuse kohta): kui väga(
tunteen, tilanteen tms. intensiivisuudesta)
kuinka▪ Kuidas ma sind armastan! Kuinka rakastankaan sinua!
minemaM
1 (eemaldudes) liikuma (käima, sõitma vms);
midagi tegema suundumamennä,
kulkea,
lähteä▪ Kas lähme jalgsi või autoga? Menemmekö jalkaisin vai autolla?
▪ Mis kell sa tavaliselt magama lähed? Mihin aikaan menet yleensä nukkumaan?
▪ Matilda läks ees, Mattias tema järel Matilda meni edellä, Mattias hänen perässään / Matilda kulki edellä, Mattias hänen perässään
▪ poisid läksid kinno pojat menivät elokuviin / pojat lähtivät elokuviin
▪ vaatasime kaldal, kuidas laev läheb katsoimme rannalla, kuinka laiva lähtee
■ ‹
sariühendis,
koos samas vormis järgneva verbiga›
(lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)mennä▪ lähen vaatan veel sinna kasti menen vielä katsomaan siitä laatikosta
▪ Mine too mulle juua! Mene hakemaan minulle juotavaa!
■ ‹
käskivas kõneviisis, väljendites›
(tõrjuvalt)‹
imperatiivimuodossa, sanonnoissa› (
torjuvasti)
mennä,
painua▪ Mine metsa oma jutuga! Mene metsään puheinesi!
▪ Mine kassi saba alla! Painu sinne missä pippuri kasvaa!
■
läks! (käsklusena mingi liikumise või tegevuse alustamiseks)nyt!,
hep!▪ Tähelepanu! Valmis olla! Läks! Paikoillanne! Valmiina! Nyt! / Paikoillanne! Valmiina! Hep!
■
kuskil paiknema, seal liikumist või sealt läbipääsu võimaldamamennä,
kulkea,
johtaa▪ tee läheb läbi metsa tie menee metsän läpi / tie kulkee metsän läpi
▪ esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa eteisestä menee yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen / eteisestä johtaa yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen
■
(suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)mennä▪ käsi läks taskusse käsi meni taskuun
▪ pilved tulevad ja lähevad pilvet tulevat ja menevät
▪ päike läheb pilve taha aurinko menee pilveen
▪ pall läks korvi pallo meni koriin
■
(seoses sõnalise vm abstraktsema tegevusega, nt omanduse, alluvuse vahetamisega)(
sanalliseen tai muuhun abstraktiin toimintaan, esim. omistajan vaihtumiseen liittyen)
mennä,
päätyä,
siirtyä,
lähteä,
käydä▪ maja läks pärijatele talo meni perillisille
▪ päris vana uudis läks lehte melko vanha uutinen päätyi lehteen
▪ jutt läks teisele teemale keskustelu siirtyi toisiin uomiin
▪ need sõnad läksid mulle südamesse nuo sanat kävivät sydämeen
2 lahkuma, eemalduma;
(öeldisverbi tugevdavalt:) ärapoistua, alkaa mennä (pois); (
vahvistussanana)
lähteä,
mennäpois▪ pean nüüd minema minun pitää nyt mennä
▪ lõi ukse kinni ja läks pamautti oven kiinni ja lähti
▪ auto sõitis minema auto lähti matkaan / auto ajoi pois
▪ Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan! Mene pois, ennen kuin suutun todella!
■
(suremise kohta)(
kuolemisesta)
lähteä▪ ta on väga haige, päris minemas hän on hyvin sairas, lähtö on lähellä
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma(esineistä, tilanteista:) hävitä, muuttua olemattomaksi tms.–▪ järsku avastasin, et rahakott on läinud yhtäkkiä huomasin, että lompakkoni on kadonnut
▪ varsti on kevad käes ja lumi läinud pian on kevät ja lumi on poissa
■
(millegi peale) kulumakulua, huvetamennä▪ mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb mitä enemmän rahaa saat, sitä enemmän sitä menee
▪ talvel läks palju kütet talvella meni paljon polttoainetta
■
(aja kohta:) kuluma, mööduma(ajasta:) kuluamennä▪ läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime meni paljon aikaa, ennen kuin pääsimme liikkeelle
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)(
tilan tms. muutoksiin liittyvissä ilmauksissa)
mennä▪ uks läks sneprisse ovi meni takalukkoon
▪ äri läks pankrotti liike meni konkurssiin / liike teki konkurssin
▪ osa andmeid on kaduma läinud osa tiedoista on kadonnut / osa tiedoista on joutunut kadoksiin
▪ Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb? Mitä meno-paluumatka maksaa?
▪ onu on paksuks läinud setä on lihonut
▪ läksin näost punaseks punastuin
■ ‹
ka isikuta lauses›
(ilmamuutustega seoses)(
säänmuutoksiin liittyen)
tulla▪ läheb vist sulale taitaa tulla suoja
■ [
kellesse]
välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunematulla jonkun tapaiseksi, luonteiseksi, näköiseksi tms.tulla▪ poiss on läinud isasse poika on tullut isäänsä
■ [
mida tegema,
milleks] ‹
3. isikus›
(seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)alkamiseen tai aloittamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ vesi läks keema vesi alkoi kiehua
▪ mehed läksid kaklema miehet alkoivat tapella
▪ ma ei taha kellegagi tülli minna en halua riitaantua kenenkään kanssa
▪ auto ei lähe käima auto ei käynnisty
▪ läheb vist löömaks taitaa tulla tappelu
5 ‹
3. isikus›
sujuma, edenema‹
3. persoonassa›
mennä,
sujua,
luonnistua,
edistyä▪ Kuidas elu läheb? Miten menee?
▪ töö ei lähe ega lähe työ ei suju sitten ollenkaan
▪ maandumine läks viperusteta laskeutuminen sujui ilman kommelluksia
■ ‹
3. isikus›
kujunema, juhtumakäydä▪ kahju, et nii läks harmi, että piti käydä näin
6 ‹
3. isikus›
sobima, kõlbama, sünnis olema‹
3. persoonassa›
käydä,
sopia▪ see pole viisakas, see lihtsalt ei lähe se ei ole kohteliasta, se ei yksinkertaisesti käy
▪ punane värv läheb talle punainen väri sopii hänelle
7 mahtuma;
mõõtmetelt sobimamahtua, sopia mitoiltaanmennä,
mahtua,
sopia▪ püksid ei lähe enam jalga housut eivät mene enää jalkaan / housut eivät sovi enää jalkaan
▪ kilosse läheb marju poolteist liitrit yhteen kiloon menee puolitoista litraa marjoja
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma(
tarpeellisuutta merkitsevissä ilmauksissa)
tulla▪ võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis ota sinä nämä kapistukset, ehkä tulevat tarpeeseen
9 ostetav, nõutav, menukas olema(
kaupaksi käymistä merkitsevissä ilmauksissa)
mennä▪ miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse jostain syystä tällaiset kirjat eivät mene ollenkaan kaupaksi
▪ lumelabidad läksid nagu soojad saiad lumilapiot menivät kuin kuumille kiville
■
(menuka esituse kohta)menestyksekkääseen esitykseen liittyen–▪ kõik kontserdid läksid täissaalidele kaikki konsertit soitettiin täysille saleille
muiduM
‹
adv›
1 muul juhul, vastasel juhulmuuten,
muutoin,
muulloin,
muussa tapauksessa▪ pole mõtet kundesid välja visata – kust muidu raha tuleb ei kannata heittää asiakkaita pihalle – mistä sitä rahaa muuten tulee
▪ tuleb rohkem nõuda, muidu asjad paremaks ei lähe täytyy vaatia enemmän, muuten tilanne ei kohene
■
muus osas, muus suhtesmuuten,
muutoin▪ alumisel korrusel elas nende muidu viisaka maja ainuke joodik alimmassa kerroksessa asui heidän muutoin siistin talonsa ainoa juoppo
▪ enesetunne on muidu hea, ainult selg teeb vahel häda olo on muuten hyvä, selkä vain vihoittelee välillä
▪ Mis muidu uudist? Mitä uutta muuten?
■
teisiti, muul viisilmuuten,
muuta▪ Ott ei saanud muidu, kui hakkas naerma Ott ei voinut muuta kuin alkaa nauraa
▪ hästi läheb, kuidas muidu hyvää kuuluu, kuinkas muuten
2 muul ajal, tavaliseltmuuten,
muulloin▪ Uku ema sõnul poiss muidu nii julge ei ole kui laval Ukun äidin mukaan poika ei muuten ole yhtä rohkea kuin näyttämöllä
▪ üritan puhata ja teha neid asju, milleks muidu aega ei jää yritän levätä ja tehdä asioita, joita en muulloin ehdi
3 tasuta, ilma (rahata)ilmaiseksi,
maksutta▪ saime suurepärase majutuse vanalinnas peaaegu muidu (väga soodsa hinnaga) saimme erinomaisen majapaikan vanhassakaupungissa melkein ilmaiseksi
4 (lihtsalt) niisama, ilma erilise põhjusetamuuten▪ tulin muidu korraks läbi pistäydyin muuten vain
▪ kõik raamatusõbrad ja muidu huvilised on lahkesti oodatud kaikki kirjallisuudenystävät ja muuten kiinnostuneet ovat lämpimästi tervetulleita
nohM
1 ‹
interj›
alustab tuttavlikku suhtlusväljendit(
repliikin aloitussanana)
no,
noh▪ Noh, kuidas sul siis elu läheb? No, mitäs sinun elämääsi kuuluu?
▪ Noh, terekest kah! No tervepä terve!
▪ Kas tead, keda ma eile nägin? – Noh? Tiedätkö, kenet näin eilen? – No?
2 ‹
interj›
kinnitab väidet, rõhutab tundetooni või (hinnangulist) suhtumist(
repliikin vahvistussanana)
no,
noh▪ ära nüüd nuta, noh noh, älä nyt itke
▪ ei noh, tingimata lähme no mutta totta kai menemme
▪ Ma ei taha, noh! No kun en halua!
▪ Noh, said, mis tahtsid! Noh, sait mitä halusit!
▪ kui siin pole tööd, noh, maailm on lai jollei täällä ole töitä, niin, no, maailma on avara
3 ‹
adv›
rõhutuna annab öeldavale kõhkleva, ebaleva varjundi(
vastahakoisen myönnyttelevissä ilmauksissa)
no▪ poeg võib tal olla noh umbes 5–6-aastane hänen poikansa voi olla, no, noin 5–6-vuotias
▪ laena, noh ütleme, kümme eurot lainaa, no sanotaan, kymmenen euroa
normaalseltM
‹
adv›
1 nii nagu vaja, kõrvalekalleteta;
normaalsel, tavapärasel viisilnormaalisti,
säännön|mukaisestitavallisesti,
tavan|omaisesti,
tavalliseen tapaan,
normaaliin tapaan▪ rasedus kulges normaalselt raskaus eteni normaalisti
▪ puusaprotees laseb normaalselt elada lonkkaproteesin kanssa voi elää normaaliin tapaan
2 kõnek (üsna) hästi, tavalisest pareminimelko hyvin, kohtalaisesti, tavallista paremmin–▪ Kuidas läheb? – Normaalselt. Miten menee? – Tässähän tämä. / Kuis kulkee? – Ihan ookoo.
▪ minu arust sai ta palka suht normaalselt minusta hän sai suht ookoo palkkaa
▪ stardist sain normaalselt minema, seejärel vajusin ära startti meni ookoosti, sitten väsähdin
pähe torkama(äkitselt millegi peale tulemise, mingile mõttele sattumise, millegi meenumise kohta)jonkin ajatuksen syntymisestä tai asian muistumisesta yhtäkkiäpälkähtää päähän,
juolahtaa mieleen▪ mul pole pähe torganud küsidagi, et kuidas meie sõpradel Islandil läheb minulle ei olekaan pälkähtänyt päähäni kysyä, kuinka ystävillämme menee Islannissa
raporteerimaM
[
millest]
millestki ametlikult teada andma, ülevaadet tegemaraportoida,
tiedottaa,
ilmoittaa▪ umbes kord nädalas raporteerin, kuidas läheb raportoin noin kerran viikossa, miten sujuu
▪ telekanali NTV korrespondent raporteeris Murmanskist, et .. NTV-kanavan reportteri tiedottaa Murmanskista, että...